Hernes "Telefono"

* Aedherned jaotatakse kolme gruppi: poolmagusad, üdiherned ja magusad lestherned.
Kõige enam on levinud poolmagusad poetusherned, neid kasvatatakse roheliste kaunte saamise eesmärgil mida kasutatakse toiduks või herned konserveeritakse. Täisküpsuses ja kuivatatult on seemned tugevalt kortsulised.
Üdiherne sorte iseloomustavad suured herneterad mida kasutatakse toiduks. Valminud terad on kas kollased või rohelised. Kuivatatult säilitavad herneterad ümmarguse sileda pinna.
Suhkruhernest kasvatatakse ainult roheliste kaunte saamise eesmärgil, mida kasutatakse toiduks toorelt või konserveeritult. Selle hernegrupi seemned on ümmargused, magusad, kergelt kortsulised, kaunad ilma kiududeta.
Aedhernes on üheaastane taim. Varavalmivatel sortidel eri tsoonides on vegetatsiooniperiood (tõusmetest tehnilise küpsuse faasini) 45- 60 päeva, füsioloogilise küpsuseni 60-70 päeva. Keskvalmivatel vastavalt 60- 80 ja 70- 90 päeva. Hilistel üle 80 ja 90 päeva.
Hernes on üks külmakindlamaid köögiviljakultuure! Eriti ümmarguste siledate seemnetega sordid. Siledateraliste hernesortide tõusmed kannatavad kuni -6 kraadi külma. Optimaalne idanemistemperatuur ja edasine kasvutemperatuur on +16+20 kraadi. Mügarbakterite kasv juurtel algab +5 kraadi  juures, õhulämmastiku omastamine üle +10 kraadi juures (optimaalne +24+26°C). Hernes on nõudlik mulla niiskuse suhtes(eriti seemnete idanemise ajal ja vegetatsiooni algperioodil), hästi talub niiskuse kõikumist, kuid mitte mulla liigniiskust ja külmust. Hernes on ka vastupidav lühikestele kuivaperioodidele tänu tema hästi arenenud juurestikule, tänu millele võib ta end varustada niiskusega ka mulla sügavamatest kihtidest. Hernetaimedele meeldib pikk päev.